Derivatiivide turg on finantsturg, kus kauplejad vahetavad lepinguid, mille väärtus tuleneb alusvaradest, nagu aktsiad, võlakirjad, toorained, valuutad või muud derivaadid. Erinevalt spot-turgudest, kus ostetakse vara ennast, võimaldavad derivaadid spekuleerida hinnamuutustel või maandada riske, omamata vara.
Eesmärk ja kasutamine
Kauplejad kasutavad derivaate kolmel peamisel eesmärgil: riskijuhtimine (maandamine), hinnamuutustele spekuleerimine ja tulu teenimine. Farmer võib müüa futuure, et fikseerida teraviljahinnad; kaupleja võib osta valuutaoptsioone, et teenida kasumit eeldatavatelt vahetuskursi muutustelt.
Peamised instrumendid
Derivatiivide turule kuuluvad futuurlepingud (standardiseeritud, börsil kaubeldavad kohustused), optsioonid (õigus, kuid mitte kohustus osta/müüa), vahetustehingud (rahavoogude vahetamine), forvardlepingud (kohandatud, börsivälised lepingud) ja keerukad derivaadid (eksootilised optsioonid ja struktureeritud tooted).
Põhiomadused
Derivatiivide turud on suure finantsvõimendusega – väike kapital kontrollib suuri positsioone, võimendades nii kasumeid kui ka kahjumeid. Need on tundlikud ka volatiilsuse suhtes: kiired hinnakõikumised võivad kiiresti põhjustada suuri kahjumeid. Vastamisrisk esineb börsiväliste derivaatide puhul, kui teine osapool ei täida oma kohustusi.
Reguleerimine ja suurus
Derivatiivide turud tegutsevad range regulatiivse järelevalve all, et vältida manipuleerimist ja kaitsta investoreid. Turg ületab spot-turgusid igapäevase kauplemismahu ja nominaalse väärtuse poolest, muutes selle globaalse finantsinfrastruktuuri kriitiliseks komponendiks.
